Kuukiri

Käes on suvi ja puhkuste aeg. Tuntud loos viie tuhande mehe toitmisest kõigest viie leiva ja kahe kalaga on Jeesusel koos jüngritega kavatsus võtta aega puhkuseks. (Luuka 9:10-17)

Allika kogudus ja sõbrad! Sel rahutul kevadel oleme kogudusena tänulikud, et võime olla olemas, püsida, tegutseda, teenida, unistada. Võime kogeda, et Jumal on Isa nii raskustes kui rõõmudes.

Allika kogudus ja sõbrad! Jumal on meiega! Sel ajal, kui paljude pilgud on naelutatud uudistekanalitesse, tundub eriti oluline alustada nimelt selle julgustava teadmisega: Jumal on meiega! Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga. (Ps 23) See on Jumala rahva veendumus ja tunnistus läbi Read more…

Möödunud aasta viimases infolehes kirjutasin: “Kui Jumal lubab, tuleb 2022üks hea uus otsuste ja muutuste aasta. Palume selleks nägemuse värskust; Jumala tahte ja pühaduse kogemust; uusi kontakte inimestega, kellele kuulutada rõõmusõnumit; armastavat osadust, mis tervendab ja toetab kasvamist; Jumala Sõna sügavuste tundma õppimist kõigile, kes seda igatsevad.”

Jõulukuu on käes ja pühade ootus poeb vaikselt hinge. Allikal jätkub tegevus üsna traditsioonilisel moel. Oleme tänulikud, et on võimalus tulla pühapäeviti kokku ja teenida üheskoos Jumalat. Loodan, et koguduse osadus innustab sind järgima Jeesust iga päev.

Aastapäeva jumalateenistusel kõneles selle kirjakoha põhjal Viljar Liht (soovitan kindlasti kodulehelt üle kuulata). Ta küsib oma jutluses ühe väga tähtsa küsimuse: “Kummale poole meie aga-sid jääb Jumal? Kas me räägime usus või uskmatuses?”

Soovin kõigile tegusat ja õnnistatud sügist. See aeg toob meile mõndagi head. 17. oktoobril tähistab meie kogudus juba 117. aastapäeva.

“Ja jüngrid küsisid Temalt” – nõnda on evangeeliumides kirja pandud õige mitmetes kohtades. Jüngritel tekkis Jeesusega käies palju küsimusi ning neil oli võimalus Õpetajat kuueservast sikutada.

Kindlasti oled juba kursis, et maskikandmise kohustust jumalateenistusel enam ei ole, kuid me ei pane kindlasti pahaks, kui sa tunned vajadust siseruumides maski kanda. Oleme tänulikud, et covid-numbrid vähenevad ning kogudustel on sellega seonduvalt vabam tegutsemisruum.

Nende ridade kirjutamise taustaks kostab päris kõva müra. Minu kohal võetakse lahti 70 aastat kodu teeninud katusekive, et teha võimalikuks maja “riietamine” uue peakattega. See tuletab meelde Jeesuse sõnu: “keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, sest paik rebeneks küljest ja käristaks augu veel suuremaks.” (Mt 9:16)