Kevad tuli sel aastal… tahaks öelda küll teisiti, aga tuli siiski samuti kui 2020.ndal – piirangutega. Ometi oleme pühapäeviti kokku saanud, sedapuhku küll interneti vahendusel. Kindlasti saaks Allika ülekannet teha mõnel muul viisil, pisut paremini ja veel sisukamalt, kuid mitmete vastukaja on julgustanud, et teeme õiget asja.
“Ja nüüd, Issand, mida ma pean ootama? Oma lootuse ma panen üksnes sinu peale!” (Psalm 39:8) Üks kõiki ühendav ootus on, et see viirus juba järgi annaks. Et elu läheks avatumaks.
Selle lausega kuulutati minu lapsepõlves välja järgmise pühapäeva jumalateenistus. Kui Jumal lubab, siis koguneme. Ilmselt oli see üks edasi kandunud komme, mis ajas oma sisust midagi kaotas, sest teatud hetkel traditsioon hääbus.
Armas alliklane (ja teised spordisõbrad)! Õnnis pühadeaeg on kohe-kohe käes, aga ma ei kirjuta seekord kuigi hardalt, sulnilt ja vagalt. Alustan hoopis jalgpalist.
Ettevaatliku entusiasmiga tehtud algus on selja taga. Mõne kuu eest kirjutasin julguse ja rõõmu taastumisest koguduses ning Jumal on toonud esile vastavaid tundemärke. Lõikuspühal julgustasin kõiki võtma vastustust.
Armas kogudus! Mul on hea meel, et oleme perega saanud tulla kaasa sellega, mida Jumal on Allika koguduse keskel tegemas. Näeme vana head ustavust ja märkame uut elu.
Hea Allika inimene! Kirjutan neid ridu usus, et võin teie poole pöörduda koguduse pastorina. Selles vastutuses on üks minu ülesannetest Uue Testamendi eeskujul anda edasi, mida olen Issandalt saanud ja seda tahangi siin teha.
Elame maailmas, mis meie ümber on pidevas muutumises. On muutusi, mis toimuvad kiiresti ja on muutusi, mille esiletulek võtab pikka aega. Ühest küljest on see hea, et asjad muutuvad, toimub areng.
Jumal ei käsi meil kunagi teha midagi, mida me teha ei suuda. Käsuga koos tuleb võime kuuletuda. Kui Jeesus seisis Laatsaruse haua ees, andis ta võimatu käsu: “Laatsarus, tule välja!” Kuid see on ju võimatu käsk. Kui Laatsarus saanuks välja tulla, oleks ta juba tulnudki. Kas Issand nõuab liiga palju? Read more…
Jeesus kasutab väljendit “iket enese peale võtma”, mis tähendab tolleaegsete arusaamade kohaselt kellegi õpetust omaks võtma. Ikke all mõistetakse kellegi võimu all olemist ja seda kui koormat. Ike oli ka tööriist, mida kasutati veoloomade juhtimiseks ja rakendamiseks adra või vankri ette.